a14.7 Deu 15.11
b14.18 Psa 41.9
c14.21 Psa 22.2–19; Isa 53
d14.24 Exo 24.8; Jer 31.31–34
e14.27 Zec 13.7
g14.49 Isa 53.7–12; Zec 13.7
h14.58 Jon 2.19
i14.62 Psa 110.1; Dan 7.13
j14.64 Lev 24.16
k14.65 Isa 50.6

Mark 14

Luke litah gat aYesu

(Mat 26.1–5; Luk 22.1–2; Jon 11.45–53)

1Ale nǝPasova mai Nǝhanan hǝn nabǝta sǝkad nayis lan aripat hois. Ab̃iltihai tutumav mai ahai p̃usan gail hǝn nalo, ludas p̃isal hǝn nagǝgǝrasan, hǝn lǝb̃itah gat aYesu hǝn lǝb̃igol b̃imat. 2Be luke, “Sadatigole len nǝhanan hǝn nǝPasova hǝn asike nǝvanuan gail lǝb̃eluṽoh beti b̃al taṽtaṽor mǝdas natit gail.”

Napǝhaṽut evǝhas aYesu a Petani

(Mat 26.6–13; Jon 12.1–8)

3Len nǝboŋ enan, aYesu itoh len naut a Petani len naim seSimon tokad naleprosi a m̃o. AYesu ipat hǝn nǝgarin tarhǝtev. Ale napǝhaṽut sua tolav nab̃otel lotoum hǝni hǝn nǝvat topǝhw, egǝm hǝn aYesu. Nab̃otel enan epul hǝn naoil pǝhpǝhas tosusau, nǝvat han totibau, ale alitenan ilap̃ul nabuŋon nab̃otel, eb̃iri len nǝkadun aYesu. 4Nǝvanuan galevis ei nǝlolit ipaŋpaŋ ale lusor mai galit gabag ke, “Eb̃ir kǝmas hǝn nǝhai pǝhas egai sil nǝsa? 5Tap̃ur hǝni, tǝlav nǝvat tasǝhor nap̃urp̃uran hǝn nasihau tosua ale taviol hǝni mai namǝsal gail.” Ale losivoh masuṽ len alitenan.

6Ris aYesu toke, “Samtekǝmaien hǝni! Imabe mǝtomǝdasi! Gai igol natit tokab hǝn ginau. 7Husur namǝsal gail lutoh akis mai gamito, ale nǝboŋ mǝtb̃elǝŋoni mǝtolǝboi mǝtb̃igol navoian van hǝn galito. Be ginau, asike nutoh tabtab mai gamito. a 8Len nǝsa tokade ŋai, alitegai igol nǝsa tolǝboi b̃igole. Eb̃ir nǝhai pǝhas len nibegw hǝn b̃eutaut hǝni vir natǝtavunan sagw. 9Nukel nakitinan mai gamit ke, len naut p̃isi len navile a pan lotokel na-kel-uri-an tovoi lan, dereh linau gat nǝsa alitegai togole ale lihol husuri.”

Na-sor-utaut-an seJutas

(Mat 26.14–16; Luk 22.3–6)

10Beti aJutas Iskariot, gai tosua len tosǝŋavur pisan toru, ivan hǝn nab̃iltihai tutumav gail hǝn b̃eriŋ aYesu len navǝlalito. 11Lohǝhaṽur hǝn lotosǝsǝloŋ hǝni, ale lukel gati ke dereh leviol hǝn nǝvat nasilva maii. Ŋa aJutas idas p̃isal hǝn b̃eriŋ aYesu len navǝlalito.

AYesu ihan nǝhanan hǝn NǝPasova mai ahai susur san gail

(Mat 26.17–25; Luk 22.7–14, 21–23; Jon 13.21–30)

12Len nǝmariboŋ metǝkav hǝn Nǝhanan hǝn nabǝta sǝkad nayis lan, evi nǝboŋ hǝn natutumavan hǝn nasipsip NǝPasova. Ale ahai susur san gail lous aYesu ke, “Guke namtevi be hǝn namtb̃eutaut hǝn nǝhanan hǝn nǝPasova hǝn gǝb̃ihani?”

13Ale aYesu esǝvat ahai susur san eru, ikel mai gǝlar ke, “Mǝrevi lan nab̃iltivile, dereh mǝrebubur mai naulum̃an topat nab̃iliwai, ale mǝrehusuri. 14Naim ideh b̃eb̃is lan, mirikel mai amahean naim ke, ‘Ahai p̃usan eusi ke, “Narum̃ simetb̃os gai be? Nuke nihan Nǝhanian hǝn nǝPasova mai ahai susur sagw gail ei.”’ 15Atenan dereh teṽusan gamǝru hǝn nab̃iltirum̃ a mǝhat tokad natit p̃isi dattolǝŋoni. Mǝreutaut vir gidat ei.”

16Alaruenan aruvan dani, arob̃is len nab̃iltivile, ale arusab̃ natit p̃isi hum aYesu tokel mai gǝlaru. Ale aroutaut hǝn nǝhanan hǝn nǝPasova.

17Nǝboŋ namityal tomasur aYesu mai ahai susur lotovi 12 lubar naim enan. 18Nǝboŋ lotopat tarhǝgarilito tǝban natev, luhan ale aYesu ike, “Nukel nakitinan mai gamit ke, gamit sua tohan mai ginau dereh teriŋ ginau len navǝlan aenemi sagw gail.” b

19Lolǝŋon isa habat ale galit ṽisusua lousi ke, “Ginamit ta be lai? Savi ginau a?”

20Ale ikel mai galit ke, “Evi gamit sua mǝttovi 12. Gamit sua tohan katǝp̃ol mai ginau len nasiloh. 21ANatun Nǝvanuan dereh timasmat hum lototos husuri a m̃o, avil atenan b̃eriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan aenemi san gail, nǝmauran san tisa vǝsa tibatbat! Dereh tipanis habat. Tavoi am hǝn atenan ke anan asike tǝpasi!” c

Nǝhanian mǝkot siNasub̃

(Mat 26.26–30; Luk 22.14–20; 1Kor 11.23–25)

22Nǝboŋ lotohanhan sal, aYesu ilav nabǝta, ale esipa lan, eb̃uri, beti ilavi mai galito, ike, “Lavi; nibegw bogai.”

23Ale nǝboŋ tolav nab̃iliwai topul hǝn nǝwain, esipa hǝni. Ilavi mai galito, ale galit p̃isi lomun lan. 24Ale ikel mai galit ke, “Nǝda hagw bogai, aGot tota gat na-kel-gati-an san lan mai nǝvanuan san gail. Nǝda eg hagw dereh tisel len nǝmatan sagw m̃os nǝvanuan tosob̃ur. d 25Nukel nakitinan mai gamit ke, nǝwain egai, len natohan pipihabǝlan aGot, nǝwain eg dereh tiveveu, ale gagai van asike nomun nǝwain egai van vǝbar nǝboŋ nǝb̃emuni mai gamit ei.” 26Beti lokǝkai hǝn nǝb̃e hǝn nalotuan ale lovivile, lovi lan Naṽehuh Oliv.

AYesu epǝhav utaut hǝn na-sor-mǝtahuni-an sePita

(Mat 26.31–35; Luk 22.31–34; Jon 13.36–38)

27Ale aYesu ikel mai galit ke, “Gamit p̃isi dereh mitigam dan ginau. Husur natosian siGot ike,

“‘Dereh niṽabun nǝvanuan nasipsip,
ale nasipsip gail ligam ṽisusua.’ e
28Be nǝboŋ nǝb̃imat ale aGot b̃igol nǝb̃ile mǝhat dan nǝmatan, dereh neil a m̃o hǝn gamito vi lan naut a Kalili.”

29Be aPita ikel maii ke, “Naut kǝmas galit p̃isi lǝb̃igam dan gaiug, asike nigole!”

30AYesu isor vari ke, “Nukel nakitinan mai gaiug ke, damǝŋai, len nalenmariug egai, a tahw hǝn natoulum̃an b̃ekǝkǝraiko vǝha-ru, dereh gikel vǝha-tor hǝni ke gǝsalǝboi ginau.”

31Be aPita isor tǝvah ke, “Aoa! Sss! Naut kǝmas nǝb̃imat mai gaiug, asike nukel ke nǝsalǝboi gaiug!” Ale galit p̃isi am lokǝmaienan.

AYesu isor tuṽ a Ketsemane

(Mat 26.36–46; Luk 22.39–46)

32Len nǝyaran salito lubar naut nalilioliv, nahǝsan naut enan Ketsemane. Ale aYesu ikel mai ahai susur san gail ke, “Mǝtebǝtah gegai, nia sor tuṽ.”

33Esǝhar aPita, aJemes mai aJon van ale nǝnauan san etub̃at tuhatuh habat, nǝlon isa vǝsa. 34Ale ikel mai galit ke, “Nulolosa masuṽ! Ehum nalolosaan sagw etǝgau gat nǝlogw van numat! Mititoh gegai, mitilele!”

35Nǝboŋ toyar van kǝkereh am, ipat len tan ale isor tuṽ. AYesu eus nap̃isal ideh hǝn b̃imakuv dan namityal hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an. 36Ike, “Appa, Ita, golǝboi gǝb̃igol natit p̃isi. Lav kuv nab̃iliwai hǝn na-lǝŋon-isa-vǝsa-an egai dan ginau.
14.36. Len nasoruan ta Aram, aAppa evi aTata.
Wake sagigol nǝsa notolǝŋoni, gigol nǝsa gaiug gotolǝŋoni ŋai.”

37Beti etǝlmam van hǝn ahai susur lototor, isab̃ lotopatmari. Ale ikel mai aPita ke, “Simon, gupatmari a? Gǝsalǝboi gǝb̃ilele len nǝhaua tosua ŋa? 38Mǝtehulahul. Mitisor tuṽ hǝn asike mǝtb̃iteh len nǝsaan totaltal ke mǝtehusuri. Naut kǝmas nǝlomito elǝŋon b̃igol nǝsa tonor, nibemit sǝdaŋ, edǝdasi.”

39Ale ivan vasor tuṽ tǝtas am. Na-sor-tuṽ-an san ep̃itoṽ hǝn tomadhakele. 40Nǝboŋ tosor tuṽ tonoŋ etǝlmam tǝtas, isab̃ lotopatmari husur namǝtalit inoṽ masuṽ. Evǝŋon galito, be lǝsalǝboi nǝsa lǝb̃ikel maii.

41Len natǝlmaman na-vǝha-tor-an siYesu, ikel mai galit ke, “Mǝtupat, mǝtuŋavŋav sal a? Nǝpatan tinoŋ! Namityal egǝm tia. Mǝteris, avan sua dereh teriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan nǝvanuan nǝsaan gail ta bogai. 42Mitile mǝhat, dativan. Mǝteris, atenan b̃eriŋ ginau len navǝlalito satogǝm pǝpadaŋ.”

Lutah gat aYesu

(Mat 26.47–56; Luk 22.47–53; Jon 18.3–12)

43Nǝboŋ aYesu tosorsor sal, aJutas tosua len tosǝŋavur pisan toru, egǝmai. Itah mai naluṽoh lototǝgau nab̃u nǝb̃alan mai nǝbatw gail. Ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo mai alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail losǝvat naluṽoh enan. 44Ale aJutas isor utaut hǝn naṽusanian sua mai galit a m̃o, ike, “Nǝboŋ nǝb̃esum̃ nǝtarhon atenan, gai bolai. Tah gati. Sǝhari van, satigam yav.” 45Vǝha-sua ŋai aJutas ivan hǝn aYesu, ike, “Ivoi Hai p̃usan!” ale esum̃ nǝtarhon.

46Ale logǝm hǝn aYesu, lutah gati. 47Be len galit lototah mai aYesu, sua eliv kuv nab̃u nǝb̃alan san, eb̃il hǝni van hǝn naslev seb̃iltihai tutumav, ita kotov nǝdariŋan. 48Beti aYesu ikel mai galit ke, “Imabe mǝtogǝm, lav nab̃u nǝb̃alan mai nǝbatw gail gǝmai, hǝn mǝtb̃itah gat ginau hum notovi vanuan nǝb̃alan tob̃al mai alat lotoil a m̃o? 49Len nǝmariboŋ p̃isi nutah mai gamito, nop̃usan len naholǝvat todar vis naim siGot. Imabe mǝtsǝtah gat ginau ei? Avil timasmagenan hǝn natosian siGot b̃isarpoh.” g 50Beti ahai susur p̃isi san loriŋi, lugam dani.

51Ikad nǝmantuhmar sua tohusur aYesu ei, toruŋ gol gai tia hǝn nǝkaliko nalinen. Nǝboŋ lototah gati, 52igam b̃ur malmal dan galito, riŋ nǝkaliko san ipat mai galito.

NǝSanhitrin lukot hǝn aYesu

(Mat 26.57–68; Luk 22.54–55, 63–71; Jon 18.13–14, 19–24)

53Beti naluṽoh losǝhar aYesu van hǝn naim seb̃iltihai tutumav. Ale ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o hǝn naJu gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lub̃onb̃on ei. 54Be aPita ehusuri, iyar a tut dani vǝbar tob̃is len naholǝvat todar vis naim seb̃iltihai tutumav. Ale ebǝtah ei, etitileh mai alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot.

55Ab̃iltihai tutumav gail mai nǝSanhitrin p̃isi ludas kel-koti-an ideh toke aYesu tob̃ur kotov nalo hǝn b̃imat sile. Be lǝsǝsab̃ ideh. 56Nǝvanuan isob̃ur lolibliboŋ husur aYesu be nǝSanhitrin isab̃i ke nakelean salit gail lǝsap̃itoṽ. 57Galevis loil vi mǝhat, lukel nalibliboŋan egai husur aYesu, 58luke, “Namtosǝsǝloŋ hǝn ategai toke, ‘Ginau dereh nilap̃up̃ul naim siGot egai nǝvanuan lotoum hǝni, ale dereh neum tǝtas hǝn tile len nǝmariboŋ titor, nǝvanuan lotodǝdas lǝb̃eum hǝni.’” h 59Be nakelean salit gail am lǝsap̃itoṽ.

60Beti ab̃iltihai tutumav ile mǝhat rivuh len galito. Ikel mai aYesu ke, “Imabe gǝsakel natideh hǝn gǝb̃etǝtas gole gaiug? Nǝsa lotokele ekitin a?” 61Be aYesu sasor, sasor vari.

Ale ab̃iltihai tutumav eusi ke, “Govi aKristo a? Govi aNatun Atenan tonor hǝn nǝ-sal-suhi-an a?”

62AYesu ike “Ginau bogai. Ale dereh mǝteris aNatun Nǝvanuan b̃ebǝtah len navǝlan nǝmatu siGot tovi aB̃iltidaŋan. Dereh mǝteris b̃egǝmai len nǝmavukasw hǝn nǝmav.” i

63Beti ab̃iltihai tutumav, nǝhon emǝkanun taṽtaṽor, itar nahurabat san hǝn b̃eṽusan tomǝtahun nasoruan enan siYesu. Ike, “Imabe datolǝŋon nǝvanuan ideh am hǝn b̃ikel kot nǝsaan sitegai? 64Gamit mǝtosǝsǝloŋ hǝn tosor mǝdas aGot! Gamit mǝtunau mab hǝni?”

Galit p̃isi lusab̃ sǝhoti ke tonor hǝn b̃imasmat. j
65Beti galevis lotub̃at ṽulai aYesu, lukabut gol nǝhon, lotuhi, lukel maii ke, “Gepǝhav utaut!” Ale alat lotokǝtkǝta kǝkol hǝn naim siGot luṽosi, lotuhi. k

APita ike salǝboi aYesu

(Mat 26.69–75; Luk 22.56–62; Jon 18.15–18, 25–27)

66Len namityal enan, aPita itoh a pan sal len naholǝvat todar vis naim. Ale natǝbarehreh sua tovi slev seb̃iltihai tutumav iyar tukot. 67Nǝboŋ toris aPita totitileh, ekǝta bunus vahvahuri ale ike, “Gaiug gutah mai aYesu ta Nasaret.”

68Be aPita ike sakitin. Ike, “Nǝsalǝboi nǝsa gotosor husuri! Nǝsalǝboi sǝhoti.” Ale iyar van hǝn nametlǝkau. Beti natoulum̃an ekǝkǝraiko.
14.68 Natosian galevis ta sutuai lǝsake Beti natoulum̃an ekǝkǝraiko.


69Nǝboŋ alitenan tovi slev torisi ei, etub̃at kel tasi am mai alat lotoil ei ke, “Ategai evi galit sua.” 70Be aPita ikel tǝtas hǝni ke sakitin.

Sǝdareh alat lotoil pǝpadaŋ lukel mai a Pita ke, “Ekitin, gaiug govi galit sua, husur gaiug am govi auleKalili.”

71APita ikel tasi ke sakitin, ita gati ke nǝsa tikele evi nakitinan. Ike, “Len nahǝsan aGot nokitin, ginau nǝsalǝboi atenan mǝttosor husuri. Asike nǝb̃ekitin, aGot tipansem ginau!”

72Vǝha-sua ŋai natoulum̃an ekǝkǝraiko tǝtas am. Beti aPita inau tǝlmam hǝn nǝsa aYesu tokel maii ke, “A tahw hǝn natoulum̃an b̃ekǝkǝraiko vǝha-ru, dereh gikel vǝha-tor hǝni ke gǝsalǝboi ginau.” Ale nǝlon aPita isa, itaŋ.

Copyright information for MASKELYNES